Muutuste
juhtimine
Muutuste
juhtimine
Kestlikud muutused saavad alguse õppijast –
ja kanduvad läbi kogu koolikultuuri.
Teadmuskooli lähenemine toetub arusaamale, et kooliarendus ei saa piirduda ühe kitsaskoha parandamisega. Tõelised muutused on omavahel seotud – õppimise ja õpetamise muudatused mõjutavad õpetajate koostööd, töökorraldust, koolikeskkonda ja juhtimist. Seetõttu toetab Teadmuskool terviklikku ja tõenduspõhist muutuste juhtimist, mille keskmes on õppija areng.
Muutuste juhtimise põhimõtted
Muudatused saavad alguse eneseanalüüsist.
Muutuste kavandamine algab kooli sisemisest enesehindamisest, kus õpetajate, juhtkonna ja õppijate hääl on võrdselt oluline. Head muutused arvestavad olemasolevaid andmeid ja toimivad igapäevatöö osana (Vanari jt, 2021).
Muutus peab olema sidus ja süsteemne.
Ühe valdkonna muutmine mõjutab teisi. Näiteks õpikäsituse uuendused eeldavad muudatusi õpetajate koostööformaatides, töökorralduses, ajakasutuses ja füüsilises ruumis. Isolatsioonis tehtud muudatused ei pruugi püsida ega kanduda igapäevasesse praktikasse (Eisenschmidt, 2016).
Õpetaja on võtmetegija – mitte ainult klassis, vaid ka arendusprotsessides.
Tänapäevane juhtimiskäsitus väärtustab õpetajat kui professionaalset eestvedajat (teacher leadership), kes osaleb otsustes, arendab kolleegide õpetamist ja juhib arutelusid (Snoek jt, 2019; Childs-Bowen jt, 2000).
Kooli kultuuri kujundamine vajab aega ja süsteemsust.
Tõenduspõhine kooliarendus eeldab pikaajalist lähenemist. Tüüpiliselt kulub 3–5 aastat, et muutused kinnistuksid kooli igapäevapraktikasse ja -kultuuri (Fullan, 2001; Nordahl jt, 2012).
Kuidas Teadmuskool toetab muutuste juhtimist?
Andmetel põhinev eneseanalüüs ja selle tõlgendamine koos meeskonnaga.
Tõenduspõhised praktikad, mis aitavad muudatusi ellu viia.
Toetus õpetajate juhtimistegevusele ja osalusele kooli arenduses.
Tehisaru tööriist, mis toetavad arenguplaani koostamist ja tegevuste edukuse jälgimist.
Kogemuste jagamine teiste koolidega, et õppida, millised muudatused toimivad ja millistes tingimustes.
